|
Areaal: |
Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia.
|
Suurus: |
3-5 m.
|
Võra: |
väänkasvuline põõsas.
|
Koor, võrsed: |
oksad õõnsad, kollakaspruunid, läikivad. Pungad võrsest eemalehoiduvad, ladvapung puudub.
|
Lehed: |
vastakud terveservalised lihtlehed, ovaalsed, ümarad või munajad, tömbi tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, karvased. Tipmised lehed sageli alusel kokkukasvanud.
|
Õied ja viljad: |
õitseb pärast lehtimist juunis. Õied kollkasvalged või kollased, 3-5 cm pika lehterja krooniga, kuue kaupa lehtede kaenlas, tugevasti lõhnavad. Vili on väikeste seemnetega mari, oranžpunane, herneterasuurune, valmib augustis-septembris.
|
Kasvutingimused: |
mõõdukalt külmakindel, küllaltki valgusnõudlik. Eelistab värsket viljakat mulda. Kiirekasvuline, lühiealine, kuni 50 aastat. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
|
Kasutamine: |
Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses.
|
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupõõsas.
|
Pildid |
|
|
1
- kollakaspruunid looklevad võrsed; 2
- õitsev võrse; 3 - võrsest
eemalehoiduvad pungad; 4- vastakud terveservalised
lihtlehed; 5 - alusel kokkukasvanud tipmised
lehed, võrse tipus viljaalgmed; 6 - alt
sinakasroheline leht |
|
|
|